Siis ma nägin inglit taevast alla tulevat,
hoides käes kuristiku võtit ja rasket ketti.
Ta haaras kinni draakoni, iidse mao, kes on kurat või saatan,
ja sidus selle tuhandeks aastaks kinni ja viskas kuristikku,
mille ta selle peale lukustas ja pitseeris, nii et see enam ei saanud
juhatage rahvaid eksiteele, kuni tuhat aastat saab täis.
Pärast seda vabastatakse see lühikeseks ajaks.
Siis ma nägin troone; neile, kes neil istusid, usaldati kohtumõistmine.
Nägin ka nende hingi, kellel pea maha raiuti
nende tunnistuse eest Jeesusest ja Jumala sõna eest,
ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega selle kuju
ega võtnud vastu selle jälge nende otsaesisele ega kätele.
Nad ärkasid ellu ja valitsesid koos Kristusega tuhat aastat.
(Ilm 20:1-4, Reedene esimene missalugemine)
SIIN Võib-olla ei ole ükski Pühakiri rohkem tõlgendatav, innukamalt vaidlustatud ja isegi lahkarvamusi tekitav kui see lõik Ilmutusraamatust. Algkirikus uskusid juudi pöördunud, et „tuhat aastat” viitab Jeesuse taastulekule sõna-sõnalt valitseda maa peal ja luua poliitiline kuningriik keset lihalikke bankette ja pidusid. Kuid kirikuisad lükkasid selle ootuse kiiresti ümber, kuulutades selle ketserluseks – mida me tänapäeval nimetame. millenaarlus .Loe edasi →