Jumala viha

 

 

Esmakordselt avaldatud 23. märtsil 2007.

 

 

AS Täna hommikul palvetasin, tajusin, kuidas Issand pakkus sellele põlvkonnale tohutut kingitust: täielik absolutsioon.

Kui see põlvkond pöörduks lihtsalt Minu poole, jätaksin kahe silma vahele kõik tema patud, isegi abordi, kloonimise, pornograafia ja materialismi patud. Pühiksin nende patud nii kaugele kui ida on läänest, kui ainult see põlvkond pöörduks tagasi Minu juurde ...

Jumal pakub meile oma halastuse kõige sügavamaid külgi. Seda seetõttu, et usun, et oleme Tema õigluse lävel. 

Reisidel mööda Ameerika Ühendriike on minu südames viimaste nädalate jooksul kasvanud sõnad:  Jumala viha. (Kuna inimestel on selle teema mõistmine kiireloomuline ja kohati keeruline, on minu tänased mõtisklused veidi pikemad. Tahan olla truu mitte ainult nende sõnade tähendusele, vaid ka nende kontekstile.) Meie kaasaegne, tolerantne, poliitkorrektne kultuur jälestab selliseid sõnu... "Vana Testamendi kontseptsioon," meeldib meile öelda. Jah, see on tõsi, Jumal on aeglane vihale ja rikas halastusest. Aga see on täpselt asja mõte. Ta on aeglane vihastada, kuid lõpuks saab Ta vihaseks ja saabki vihaseks. Põhjus on selles, et õiglus nõuab seda.
 

TEHTUD OMA PILDIL

Meie arusaam vihast on üldiselt vale. Kipume seda mõtlema kui viha- või raevupursket, mis kaldub emotsionaalsele või füüsilisele vägivallale. Ja isegi siis, kui näeme seda õigustatud kujul, teeb see meid mõnevõrra kartlikuks. Sellegipoolest tunnistame, et ruumi on õiglasele vihale: nähes ülekohut, näeme ka vihased. Miks me siis lubame end õiglaselt vihastada ja ometi ei luba seda Jumalal kelle pildi järgi me oleme loodud?

Jumala vastus on kannatlikkus, halastus, see, mis patust tahtmatult mööda vaatab, et patune omaks võtta ja tervendada. Kui ta ei paranda meelt ega aktsepteeri seda kingitust, peab Isa seda last distsiplineerima. Ka see on armastus. Milline hea kirurg laseb vähil kasvada, et patsiendile nuga säästa?

Kes oma keppi säästa, see vihkab oma poega, aga kes teda armastab, hoolitseb selle eest, et teda karistaks. (Õpetussõnad 13:24) 

Kelle eest Issand armastab, see distsiplineerib; ta nuhtleb igat tunnustatavat poega. (Heebrealastele 12: 6)

Kuidas Ta meid distsiplineerib? 

Taluma oma uuringutes distsipliinina (v.7)

Lõppkokkuvõttes, kui need katsumused ei suuda meie hävitavat käitumist parandada, ärkab Jumala viha ja Ta lubab meil saada õiglast palka, mida meie vaba tahe on nõudnud: Jumala õiglust või viha. 

Sest patu palk on surm, aga Jumala kingitus on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas. (Roomlastele 6:23)

 

JUMALA VIGA

Pole olemas selliseid asju nagu “Vana Testamendi Jumal” (st viha Jumal) ja “Uue Testamendi Jumal” (Armastuse Jumal). Nagu Püha Paulus meile ütleb,

Jeesus Kristus on sama, eile, täna ja igavesti. (Heebrealastele 13: 8)

Jeesus, kes on nii Jumal kui inimene, pole muutunud. Tema on volitatud inimkonna üle kohut mõistma (Johannese 5:27). Ta jätkab halastust ja õiglust. Ja see on Tema otsus:

Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, kuid see, kes Pojale ei allu, ei näe elu, kuid Jumala viha jääb tema peale. (Johannese 3:36)

Jeesus on vabalt võtnud karistuse patu eest, mis meile kuulub. Meie vaba vastus on selle kingituse aktsepteerimine, tunnistades oma pattu, kahetsedes seda ja järgides Tema käske. See tähendab, et ei saa öelda, et ta usub Jeesusesse, kui tema elu elatakse talle vastandudes. Selle kingituse tagasilükkamine jääb Eedenis välja kuulutatud kohtu alla: eraldamine Paradiisist. See on Jumala viha.

Kuid on ka see viha, mis tuleb, see jumalik kohtuotsus, mis puhastab teatud põlvkonna kurjusest ja seob Saatana tuhandeks aastaks põrgusse. 

 

Sellest põlvkonnast

See põlvkond ei hülga mitte ainult Kristust, vaid teeb ka kõige kohutavamaid patte ehk enneolematu trotsi ja ülbusega. Meie, endised kristlikud rahvad ja kaugemalgi, oleme kuulnud Kristuse seadust, kuid hülgame selle usust taganemise tõttu, mis on oma ulatuselt ja usust taganejate arvult enneolematu. Korduvad hoiatused loodusjõudude kaudu ei näi viivat meie rahvaid meeleparanduse poole. Nii langevad taevast verepisarad paljudele ikoonidele ja kujudele – see on meie ees seisva Suure Katsumuse kohutav kuulutaja.

Kui mu mõõk on taevast täis joonud, vaata, see langeb kohtumõistmisega alla ... (Jesaja 34: 5) 

Juba on Jumal hakanud maa pahelisusest puhastama. Mõõk on langenud salapäraste ja ravimatu haiguste, kohutavate katastroofide ja sõja läbi. Sageli on see tööl vaimne põhimõte:

Ära tee viga: Jumalat ei pilgata, sest inimene lõikab ainult seda, mida ta külvab ... (Gal 6)

Maa puhastamine on alanud. Kuid me peame mõistma, et nii nagu tavalistel aegadel, kui süütuid võetakse mõnikord õelate juurde, tehakse seda ka puhastusperioodil. Keegi peale Jumala ei saa hinge üle kohut mõista ja ühelgi inimesel pole ülimat tarkust mõista, miks see või teine ​​inimene kannatab või sureb. Kuni maailma lõpuni kannatavad ja surevad nii õiglased kui ülekohtused. Ometi ei kao süütud (ja meeleparandajad) kaduma ning nende tasu on paradiisis suur.

Jumala viha ilmub taevast tõepoolest nende iga halastamatuse ja õeluse vastu, kes tõe oma kurjusega alla suruvad. (Roomlastele 1:18)

 

RAHU ERA

Nagu olen sisse kirjutanud Tulev rahuaeg, läheneb aeg, mil maa puhastatakse kõik kurjus ja maa noorenenud perioodiks, millele Pühakiri viitab sümboolselt kui „a tuhat aastat rahust." Eelmisel aastal, kui reisisin kontserdireisil läbi Ameerika Ühendriikide, hakkas Issand mu silmi avama korruptsiooni suhtes, mis on tunginud ühiskonna igasse kihti. Hakkasin nägema, kuidas materialism ja ahnus on meie majanduse hävitanud...See peab alla tulema”Tundsin, kuidas Issand ütles. Ma hakkasin nägema, kuidas kemikaalid ja töötlemine on hävitanud meie toiduainetööstuse ... "Ka see peab uuesti algama.” Poliitilised struktuurid, tehnoloogilised edusammud, isegi arhitektuursed struktuurid – järsku kostis nende kõigi kohta sõna: “Need ei ole enam… ”  Jah, oli kindel tunne, et Issand valmistub maa puhastamiseks. Olen neid sõnu aasta aega mediteerinud ja sõelunud ning avaldan need alles nüüd oma vaimse direktori juhendamisel.

Tundub, et nad räägivad uuest ajastust. Varased kirikuisad uskusid ja õpetasid seda:

Niisiis, ennustatud õnnistus viitab kahtlemata Tema Kuningriigi ajale, mil õige valitseb surnuist ülestõusmise üle; kui taassünd ja orjusest vabanenud loodu annab taeva kaste ja maa viljakuse eest ohtralt kõiksugu toiduaineid, nagu pensionärid meenutavad. Need, kes nägid Issanda jüngri Johannest, [rääkige meile], et nad kuulsid temalt, kuidas Issand õpetas ja rääkis nendest aegadest…Lyoni püha Irenaeus, kirikuisa (140–202 pKr); Adversus Haereses, Irenaeus Lyonist, V.33.3.4, Kiriku isad, CIMA Publishing Co; (Püha Irenaeus oli Püha Polükarpi õpilane, kes tundis apostel Johannes ja õppis temalt ning hiljem pühitses Johannes Smyrna piiskopiks.)

Püha Justin Märter kirjutas:

Mina ja kõik teised õigeusklikud kristlased oleme kindlad, et toimub lihalik ülestõusmine, millele järgneb tuhat aastat ümberehitatud, kaunistatud ja laiendatud Jeruusalemma linnas, nagu kuulutasid prohvetid Hesekiel, Jesaias ja teised... Mees meie seast Johannese-nimeline, üks Kristuse apostlitest, võttis vastu ja kuulutas ette, et Kristuse järgijad elavad Jeruusalemmas tuhat aastat ning et pärast seda toimub ülemaailmne ja ühesõnaga igavene ülestõusmine ja kohtuotsus. —Püha Justin Märter, Dialoog Tryphoga, Ch. 81, Kiriku isad, Kristlik pärand

Jumala viha on seega ka armastuse tegu – halastustegu, et hoida neid, kes usuvad ja kuuletuvad Temale; kaastunde akt loodu tervendamiseks; ja õigluse tegu, millega kehtestatakse ja kuulutatakse välja Jeesuse Kristuse suveräänsus, nimi kõigist nimedest, kuningate kuningas ja isandate isand, kuni Kristus lõpuks paneb kõik vaenlased oma jalge alla, viimasena surm ise.

Kui selline päev ja ajajärk on lähedal, selgitab see Jumala Ema taevaseid pisaraid ja palveid tema paljudel ilmumistel nendel aegadel, mis saadeti meid hoiatama ja kutsuma tagasi oma Poja juurde. See, kes tunneb Tema armastust ja halastust paremini kui keegi teine, teab ka seda, et Tema õiglus peab tulema. Ta teab, et kui Ta tuleb kurjale lõpp tegema, tegutseb ta lõpuks jumaliku halastusega.
 

Andke au Issandale, oma Jumalale, enne kui see pimedaks läheb; enne kui jalad tumenevatel mägedel komistavad; enne kui otsitav valgus muutub pimedaks, muutub mustadeks pilvedeks. Kui te seda oma uhkuses ei kuula, siis nutan salaja palju pisaraid; mu silmad jooksevad pisaratega Issanda karja pärast, mis viis pagulusse. (Jer 13: 16–17) 

Nad hüüdsid mägede ja kivide poole: „Langege meie peale ja varja meid troonil istuja palge eest ja Talle viha eest, sest nende viha suur päev on saabunud ja kes suudab sellele vastu panna. ? (Ilm 6: 16–17)

 

Toetage Marki täisajalist teenimist:

 

koos Nihil Obstat

 

Markiga sisse sõitma . Nüüd Word,
klõpsake alloleval ribal tellima.
Teie e-posti aadressi ei jagata kellegagi.

Nüüd Telegramis. Klõpsake:

Jälgige MeWe'is Markust ja igapäevaseid ajamärke:


Jälgi Marki kirjutisi siin:

Kuulake järgmist:


 

 
Print Friendly, PDF ja e-post
postitatud ESILEHT, RAHU ERA.

Kommentaarid on suletud.