Kunstnik pole teada
Sest armu läbi olete päästetud
usu kaudu ... (Ef 2: 8)
ON olete kunagi mõelnud, miks meid päästetakse usu kaudu? Miks Jeesus lihtsalt ei ilmu maailmale ja teatab, et on meid Isaga lepitanud, ja ei kutsu meid meelt parandama? Miks tundub ta sageli nii kauge, nii puutumatu, immateriaalne, et peame vahel kahtlustega maadlema? Miks ta ei kõnni uuesti meie keskel, tekitades palju imesid ja lastes meil vaadata oma armastuse silmadesse?
Vastus on, sest me lööksime ta uuesti risti.
KIIRESTI UNUSTATUD
Kas pole tõsi? Kui paljud meist on imedest lugenud või neid ise näinud: füüsilised tervenemised, seletamatud sekkumised, müstilised nähtused, inglite või pühade hingede visiidid, ilmutused, surmajärgsed kogemused, armulaua imed või pühade katkematud kehad? Jumal on meie põlvkonnas isegi surnud üles äratanud! Need asjad on selles teabeajastus kergesti kontrollitavad ja vaadatavad. Kuid pärast nende imede pealtnägemist või nende kuulmist kas oleme lakanud patustamast? (Sest sellepärast tuli Jeesus, et lõpetada patu jõud meie üle, vabastada meid, et saaksime Püha Kolmainsusega osaduse kaudu taas täielikult inimesteks saada.) Ei, me pole seda teinud. Kuidagi hoolimata sellest käegakatsutavast Jumala tõestusest langeme tagasi oma vanadele teedele või loome uusi kiusatusi. Me saame tõendi, mida otsime, siis unustame selle peagi.
Keeruline probleem
See on seotud meie langenud olemusega, patu olemusega. Patt ja selle tagajärjed on keerulised, keerulised, ulatudes isegi surematuse valdkondadesse nii, nagu vähk jõuab miljoni kombitsataolise kasvuna oma peremeheks. See pole väike asi, et inimene, kes on loodud Jumala näo järgi, siis patustas. Sest patt tekitab oma olemuselt hinges surma:
Patu palk on surm. (Roomlastele 6:23)
Kui arvame, et patu „ravi” on väike, peame vaid vaatama krutsifiksit ja nägema hinda, mis maksti meile Jumala lepitamiseks. Samuti on patu mõju meie inimloomusele sõna otseses mõttes raputanud universumit. See on rikutud ja rikutakse inimest jätkuvalt sedavõrd, et isegi kui ta vaataks Jumala palet, on inimesel siiski võime südant kõvaks teha ja Looja tagasi lükata. Tähelepanuväärne! Pühad, nagu Faustina Kowalski, olid tunnistajaks hingedele, kes, isegi kui nad seisid pärast surma Jumala ees, teotasid ja sõimasid teda.
See usaldamatus Minu headuse vastu teeb mulle väga haiget. Kui mu surm pole veennud teid minu armastuses, siis mis saab? … On hingi, kes põlgavad nii minu armu kui ka kõiki minu armastuse tõendeid. Nad ei soovi kuulda minu üleskutset, vaid lähevad põrgu kuristikku. - Jeesus Püha Faustina juurde, Jumalik halastus minu hinges, Päevik, n. 580
LIHTNE LAHENDUS
Selle inimkonna hävitava löögi andis Jeesus endale, andes endale meie inimliku olemuse ja „neelates” surma enda. Seejärel lunastas ta meie olemuse surnuist üles tõusmisega. Selle ohvri eest pakub Ta patu ja langenud looduse keerukusele lihtsa lahenduse:
Kes ei aktsepteeri Jumala riiki nagu laps, see ei sisene. (Markuse 10:15)
Selles väites on rohkem, kui silma paistab. Jeesus ütleb meile tõesti, et Jumala riik on müsteerium, mida pakutakse vabalt ja mille saab vastu võtta ainult see, kes selle lapsemeelselt vastu võtab. usaldada. See on, usk. Peamine põhjus, miks isa saatis oma poja meie kohale ristil, oli taastada meie suhted Temaga. Ja sõpruse taastamiseks ei piisa sageli lihtsalt tema nägemisest! Jeesus, kes on ise Armastus, kõndis meie seas kolmkümmend kolm aastat, neist kolm olid väga avalikud aastad, mis olid täis hämmastavaid märke, ja siiski lükati Ta tagasi. Keegi võib öelda: „No miks Jumal ei avalda lihtsalt oma hiilgust? Siis me usuksime! " Kuid kas Lucifer ja tema inglijälgijad ei vahtinud Jumalat Tema hiilguses? Kuid isegi nad lükkasid ta uhkuse tõttu tagasi! Variserid nägid paljusid tema imesid ja kuulsid teda õpetamas, kuid ka nemad lükkasid ta tagasi ning tõid tema surma.
USK
Eeva Aadama patt oli oma olemuselt patt selle vastu usaldada. Nad ei uskunud Jumalat, kui Ta keelas neil süüa hea ja kurja tundmise puu vilja. See haav jääb inimloomusse, liha, ja seda nii kaua, kuni me saame ülestõusmisel uued kehad. See avaldub murelikkus mis on soov otsida pigem liha madalamat isu kui Jumala kõrgemat elu. See on katse küllastada meie sisemisi igatsusi pigem keelatud puuviljadega kui Jumala armastuse ja kavanditega.
Selle haava vastumürk, millel on veel jõudu meid Jumalast eemale meelitada, on usku. See pole pelk intellektuaalne usk Temasse (sest isegi kurat usub Jumalasse, kuid on siiski igavese elu kaotanud), vaid nõusolek Jumalale, Tema käsule, Tema armastuse viisile. Esiteks on usaldamine, et Ta armastab mind. Teiseks usutakse, et aastal 33 pKr suri Jeesus Kristus minu pattude eest ja tõusis surnuist üles -tõend sellest armastusest. Kolmandaks on see meie usu riietamine armastuse tegude, tegudega, mis kajastavad seda, kes me tegelikult oleme: lapsed, kes on loodud Jumala näo järgi, kes on armastus. Sel moel - see usu viis—Meile taastatakse sõprus kolmainsusega (kuna me ei tee enam tööd Tema kavade, „armastuse korra“ vastu) ja oleme tõstatatud koos Kristusega taevasse, et osaleda Tema jumalikus elus terve igaviku .
Sest me oleme tema kätetöö, loodud Kristuses Jeesuses heade tegude jaoks, mille Jumal on ette valmistanud, et me neis elaksime. (Ef 2: 8)
Kui Jeesus peaks selles põlvkonnas meie seas käima, lööksime ta uuesti risti. Ainult usu kaudu päästetakse meid, puhastatakse pattudest ja muudetakse uuteks ... päästetakse armastuse ja usalduse suhtega.
Ja siis ... näeme Teda näost näkku.
Kas toetaksite minu tänavust tööd?
Õnnistagu teid ja aitäh.
Teekond koos Markiga . Nüüd Word,
klõpsake alloleval ribal tellima.
Teie e-posti aadressi ei jagata kellegagi.
