IN Kolmas päev, me rääkisime Jumala pilt meist, aga kuidas on lood meie kuvandiga Jumalast? Pärast Aadama ja Eeva langemist on meie kujutlus Isast moondunud. Me vaatame Teda läbi oma langenud olemuse ja inimsuhete objektiivi… ja seegi vajab tervendamist.
Alustagem Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel, aamen.
Tule Püha Vaim ja torgake läbi minu kohtuotsused Sinu, mu Jumala üle. Anna mulle uued silmad, millega näen tõde oma Looja kohta. Anna mulle uued kõrvad, et kuulda Tema õrna häält. Kingi mulle lihasüda kivisüdame asemel, mis on nii sageli ehitanud müüri minu ja Isa vahele. Tule Püha Vaim: põleta mu jumalakartus ära; pühkida ära mu pisarad, et tundsin end hüljatuna; ja aita mul uskuda, et mu Isa on alati kohal ja mitte kunagi kaugel. Ma palvetan Jeesuse Kristuse, mu Issanda läbi, aamen.
Jätkame oma palvet, kutsudes Püha Vaimu täitma meie südameid…
Tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Ja põletage ära mu hirmud ja pühkige mu pisarad
Ja usaldades, et oled siin, Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Tule Püha Vaim, tule Püha Vaim
Ja põletage ära mu hirmud ja pühkige mu pisarad
Ja usaldades, et oled siin, Püha Vaim
Ja põletage ära mu hirmud ja pühkige mu pisarad
Ja usaldades, et oled siin, Püha Vaim
Tule Püha Vaim…
-Mark Mallett, pärit Andke Issand teada, 2005©
Kokkuvõtte tegemine
Kui me jõuame selle retriidi viimastesse päevadesse, siis milline on teie arvates tänane pilt Taevasest Isast? Kas näete Teda pigem tiitlina, mille püha Paulus meile andis: "Abba", mis tähendab heebrea keeles "issi"... või kauge isana, karmi kohtunikuna, kes hõljub alati teie ebatäiuslikkuse kohal? Millised püsivad hirmud või kõhklused teil Isa suhtes on ja miks?
Võtke päevikusse mõni hetk, et panna kirja oma mõtted selle kohta, kuidas näete Jumalat Isa.
Väike tunnistus
Olen sündinud hälli katoliiklasena. Juba väikseimast peale armusin Jeesusesse. Kogesin Teda armastamise, kiitmise ja tundmaõppimise rõõmu. Meie pereelu oli enamasti õnnelik ja täis naeru. Oh, meil olid omad tülid… aga me teadsime ka, kuidas andestada. Õppisime koos palvetama. Õppisime koos mängima. Selleks ajaks, kui kodust lahkusin, oli mu perekond mu parimad sõbrad ja mu isiklik suhe Jeesusega aina kasvas. Maailm tundus ilus piir...
19. eluaasta suvel harjutasin sõbraga missamuusikat, kui telefon helises. Mu isa palus mul koju tulla. Küsisin temalt, miks, aga ta vastas: "Tule lihtsalt koju." Sõitsin koju ja kui alustasin kõndimist tagaukse poole, tekkis tunne, et mu elu muutub. Kui ma ukse avasin, seisis seal mu pere ja kõik nutsid.
"Mida??" Ma küsisin.
"Teie õde hukkus autoõnnetuses."
Lori oli 22-aastane, hingamisteede õde. Ta oli ilus inimene, kes täitis toa naeruga. Oli 19. mai 1986. Tavapärase 20 kraadise soojakraadi asemel oli tegemist veidra lumetormiga. Ta möödus maanteel lumesahast, põhjustades elektrikatkestuse, ja ületas sõiduraja vastutulevale veokile. Õed ja arstid, tema kolleegid, püüdsid teda päästa, kuid see ei läinud nii.
Mu ainus õde oli kadunud... maaliline maailm, mille olin üles ehitanud, varises alla. Olin segaduses ja šokeeritud. Kasvasin üles vaadates, kuidas mu vanemad annavad vaestele, külastavad eakaid, abistavad vanglas mehi, abistavad rasedaid, asutasid noorterühma… ja ennekõike armastavad meid, lapsi, intensiivse armastusega. Ja nüüd oli Jumal nende tütre koju kutsunud.
Aastaid hiljem, kui hoidsin oma esimest beebitüdrukut süles, mõtlesin sageli, et mu vanemad hoidsid Lorit. Ma ei suutnud ära imestada, kui raske oleks kaotada see kallis eluke. Istusin ühel päeval maha ja panin need mõtted muusikasse…
ma armastan sind kallis
Neli hommikul, kui mu tütar sündis
Ta puudutas midagi sügavalt minus
Ma tundsin aukartust uue elu ees, mida nägin ja mina
Seisin seal ja ma nutsin
Jah, ta puudutas midagi sees
Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Sa oled minu liha ja minu oma
Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Nii kaugele kui sa lähed, ma armastan sind väga
Naljakas, kuidas aeg võib sind maha jätta,
Alati liikvel
Ta sai kaheksateistkümneks, nüüd näeb teda harva
Meie vaikses väikeses kodus
Mõnikord tunnen end nii üksikuna
Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Sa oled minu liha ja minu oma
Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Nii kaugele kui sa lähed, ma armastan sind väga
Mõnikord suvel langeb leht liiga vara
Ammu enne täielikku õitsemist
Nii et nüüd iga päev kummardan ja palvetan:
"Issand, hoidke täna mu väikest tüdrukut,
Kui näete teda, öelge talle, et isa ütleb:"
"Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Sa oled minu liha ja minu oma
Ma armastan sind kallis, ma armastan sind kallis
Ma palvetan, et sa teaksid alati,
Las Jumal ütleb teile seda
Ma armastan sind kallis"
-Mark Mallett, pärit haavatav, 2013©
Jumal on Jumal – mina mitte
Kui sain 35-aastaseks, suri mu kallis sõber ja mentor, mu ema, vähki. Jäin jälle mõistma, et Jumal on Jumal, aga mina mitte.
Kui läbiotsimatud on Tema otsused ja kui uurimatud Tema teed! „Sest kes on tundnud Issanda meelt või kes on olnud Tema nõuandja? Või kes on Talle kingituse teinud et Talle saaks tagasi maksta?" (Rm 11:33-35)
Teisisõnu, kas Jumal on meile midagi võlgu? Tema ei põhjustanud kannatusi meie maailmas. Ta kinkis inimkonnale surematuse ilusas maailmas ja looduse, mis võis Teda armastada ja tunda, ning kõik sellega kaasnevad kingitused. Meie mässu kaudu sisenes maailma surm ja meie ja jumaliku vahel tekkis põhjatus kuristik, mille võis ja täitis ainult Jumal ise. Kas mitte meil pole armastuse ja tänu võlg maksta?
Me ei peaks kartma mitte Isa, vaid meie vaba tahet!
Mille üle peaksid elavad kurtma? nende pattude kohta! Uurigem ja uurigem oma teid ning pöördugem tagasi ISSANDA juurde! (Laam 3:39-40)
Jeesuse surm ja ülestõusmine ei võtnud ära kannatusi ja surma, vaid andis selle eesmärgil. Nüüd võivad kannatused meid täiustada ja surmast saab uks igavikku.
Haigusest saab pöördumise viis… (Katoliku kiriku katekismus, n. 1502)
Johannese evangeelium ütleb: "Jumal on maailma armastanud nii palju, et ta andis oma ainusündinud Poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu."[1]John 3: 16 See ei ütle, et sellel, kes Temasse usub, on täiuslik elu. Või muretu elu. Või jõukas elu. See lubab igavest elu. Kannatused, kõdunemine, kurbus… need on nüüd sööt, mille kaudu Jumal küpseb, tugevdab ja lõpuks puhastab meid igaveseks auks.
Me teame, et kõik tuleb kasuks neile, kes armastavad Jumalat ja kes on kutsutud Tema eesmärgi kohaselt. (Roomlastele 8:28)
Ta ei vaeva ega too inimestele meelega leina. (Laam 3:33)
Tegelikult kohtlesin Issandat nagu automaati: kui inimene lihtsalt käitub, teeb õigeid asju, läheb missale, palvetab... kõik läheb hästi. Aga kui see oleks tõsi, siis kas ma poleks Jumal ja Tema oleks see, kes seda teeb my pakkumine?
Minu Isa pilt vajas tervendamist. See algas arusaamisega, et Jumal armastab kõiki, mitte ainult "häid kristlasi".
… Ta laseb oma päikesel tõusta halbade ja heade peale ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale. (Matteuse 5:45)
Hea tuleb kõigile ja kannatus samuti. Aga kui me laseme Tal, on Jumal Hea Karjane, kes kõnnib koos meiega läbi „surma varju oru” (vrd Psalm 23). Ta ei eemalda surma enne maailma lõppu, vaid pakub, et kaitseb meid selle kaudu.
…ta peab valitsema seni, kuni on kõik vaenlased jalge alla pannud. Viimane hävitatav vaenlane on surm. (1Kr 15:25-26)
Mu õe matuste eel istus mu ema mu voodiserval ja vaatas mulle ja vennale otsa. "Poisid, meil on kaks valikut," ütles ta vaikselt. „Me võime selles süüdistada Jumalat, võime öelda: „Pärast kõike, mida oleme teinud, miks sa meid niimoodi kohtled? Või," jätkas ema, "me võime seda usaldada Jeesus on nüüd siin meiega. Et Ta hoiab meid kinni ja nutab koos meiega ning et Ta aitab meil sellest üle saada. Ja Ta tegigi.
Ustav pelgupaik
Johannes Paulus II ütles kord:
Jeesus on nõudlik, sest soovib meie tõelist õnne. Kirik vajab pühakuid. Kõik on kutsutud pühaduseks ja ainult pühad inimesed saavad inimkonda uuendada. —POPP JOHN PAUL II, 2005. aasta noortepäeva sõnum, Vatikan, 27. august 2004, Zenit
Paavst Benedictus lisas hiljem:
Kristus ei lubanud kerget elu. Need, kes soovivad mugavusi, on valinud vale numbri. Pigem näitab ta meile teed suurte asjadeni, headeni, eheda elu poole. —POPE BENEDICT XVI, pöördumine saksa palverändurite poole, 25. aprill 2005
"Suurepärased asjad, hea, autentne elu" - see on võimalik keskel kannatustest, just sellepärast, et meil on armastav Isa, kes meid toetab. Ta saadab meile oma Poja avama teed taevasse. Ta saadab meile Vaimu, et meil oleks Tema elu ja vägi. Ja Ta hoiab meid Tões, et me oleksime alati vabad.
Ja kui me ebaõnnestume? "Kui me oma patud tunnistame, on tema ustav ja õige ning annab meie patud andeks ja puhastab meid kõigest ülekohtust."[2]1 John 1: 9 Jumal ei ole see türann, kelleks me ta oleme teinud.
ISSANDA halastusteod ei ole ammendatud, Tema halastus ei ole lõppenud; neid uuendatakse igal hommikul – suur on teie ustavus! (Laam 3:22-23)
Aga haigused, kaotused, surm ja kannatused? Siin on Isa tõotus:
„Kuigi mäed kõiguvad ja künkad kõigutatakse, ei kõiguta mu lakkamatu armastus teie vastu ega kõiguta mu rahuleping,” ütleb Issand, kes halastab sinu peale. (Jesaja 54:10)
Jumala tõotused selles elus ei seisne mitte teie mugavuse säilitamises, vaid teie mugavuse säilitamises rahu. Fr. Stan Fortuna CFR kasutas täna: „Me kõik kannatame. Sa võid kannatada koos Kristusega või ilma Temata. Ma hakkan kannatama koos Kristusega.
Kui Jeesus Isa poole palvetas, ütles ta:
Ma ei palu, et sa võtaksid nad maailmast välja, vaid et sa hoiaksid neid Kurja eest. (Johannese 17:15)
Teisisõnu: "Ma ei palu teil eemaldada kannatuste pahe - nende ristid, mis on vajalikud nende puhastamiseks. Ma palun teil neid vältida kõige hullem pahe üldse: saatanlik pettus, mis eraldaks nad Minust igaveseks.
See on varjupaik, mida Isa teile igal hetkel pakub. Need on tiivad, mille Ta sirutab välja nagu kanaema, et kaitsta teie päästet, et saaksite tunda ja armastada oma taevast isa igavesti.
Jumala eest peitmise asemel hakake end varjama in Tema. Kujutage ette, et olete Isa süles, Tema käed teie ümber, kui te selle lauluga palvetate, ning Jeesus ja Püha Vaim ümbritsevad teid oma armastusega…
Peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Jäädes sinu juurde näost näkku
Sa oled mu peidupaik
Ümbritse mind, mu isand
Ümbritse mind, mu jumal
Oo, ümbritse mind, Jeesus
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Jäädes sinu juurde näost näkku
Sa oled mu peidupaik
Ümbritse mind, mu isand
Ümbritse mind, mu jumal
Oo, ümbritse mind, Jeesus
Ümbritse mind, mu isand
Oo, ümbritse mind, mu jumal
Oo, ümbritse mind, Jeesus
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Jäädes sinu juurde näost näkku
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu peidupaik
Sa oled mu varjupaik, oled mu varjupaik
Sinu juuresolekul ma elan
Sa oled mu peidupaik
-Mark Mallett, pärit Las Issand teab, 2005©
Markiga sisse sõitma . Nüüd Word,
klõpsake alloleval ribal tellima.
Teie e-posti aadressi ei jagata kellegagi.
Nüüd Telegramis. Klõpsake:
Jälgige MeWe'is Markust ja igapäevaseid ajamärke:
Jälgi Marki kirjutisi siin:
Kuulake järgmist:
