NÜÜD SÕNA MASSILUGEMISEL
kolmapäevaks, 21. oktoobriks 2015
Liturgilised tekstid siin
KUI paljud katoliiklased ihkavad teatud paanikasse, kui Rooma perekonna sinod keerleb jätkuvalt vaidlustes, ma palvetan, et teised näeksid midagi muud: Jumal paljastab meie haiguse kaudu selle haiguse. Ta avaldab oma kirikule meie uhkust, eeldust, mässu ja võib-olla ennekõike usu puudumist.
Sest kristlus ja lunastus pole raketiteadus. See on tõesti üsna sirgjooneline, nagu Püha Paulus meile tänases esimesel lugemisel meelde tuletab:
Patt ei tohi valitseda teie surelike kehade üle, nii et te kuuletute nende soovidele ... Kas te ei tea, et kui esitate end kellelegi kuulekate orjadena, olete selle orjad, kellele te kuuletute, kas patule, mis viib surmani, või kuulekus, mis viib õigluseni?
Iga inimese jaoks on kaks rada: kas järgida Looja tahet või oma tahtmist. Enda tahte järgimist vastuolus Jumala seadustega nimetatakse “patuks”. Ja see viib surmani: pimedus meie südames, pimedus suhetes, pimedus meie linnades, pimedus meie rahvastes ja pimedus maailmas. Ja nii Jeesus, "maailma valgus",[1]vrd. Johannese 8:11 tuli meid vabastama sellest pimedusest, patu väest, mis viib orjuseni.
Tõeline valgus, mis kõiki valgustab, oli tulemas maailma ... inimesed, kes istuvad pimeduses, on näinud suurt valgust, neil, kes elavad surma varjutatud maal, on valgust tõusnud. (Johannese 1: 9; Matt 4:16)
Ma ütlen, et Kristus, meie valgus, valgustab kiriku uhkust ja eeldust sellel tunnil - eriti konservatiivide oma -, sest paljud on unustanud, et kõik, mis nad on saanud, on kõik arm. Piiskoppide, preestrite ja jah, paavstide üle on lihtne otsustada ja nende vead hukka mõista. Uudiste pealkirju on lihtne lugeda ja paganatele näpuga näidata. Kuid selline on unustanud, et ta polnud mitte ainult üks kord kerjus, kellest Issand möödus ja vihmaveerennist üles kasvatas, vaid et ta on endiselt kerjus, kelle iga hingetõmme kopsudes on ühe ja sama Issanda kingitus. Iga headuse ja pühaduse tera on arm - kogu arm.
Just tänu temale olete te Kristuses Jeesuses…, et nagu on kirjutatud: "Kes uhkustab, see kiitleb Issandas." (1. Kor. 1: 30–31)
Ma ütlen, et Kristus, meie valgus, valgustab Kiriku mässumeelsust ja usupuudust - eriti “liberaalide” oma -, kuna paljud on meeleparanduse evangeeliumi unustanud (või tahtlikult unarusse jätnud). Nad on oma mõttekäikudest tühised ja poliitkorrektsed argpüksid, kes on petnud end uskuma, et patt pole see, mis ta on: see, mis „viib surma”.
Vennad ja õed, Saatan on vallandanud meie maailmas pettevoolu, kuid eriti suunatud Kirikule.
Madu aga sülitas naisele suust vee voolu, et naine vooluga minema pühkida. (Ilm 12:15)
Sellest võitlusest, milles leiame end maailma [hävitavate] jõudude vastu, räägitakse Ilmutuse 12. peatükis ... Öeldakse, et draakon suunab põgeneva naise vastu suure veevoolu, et teda minema pühkida ... ma arvan et jõe tähistamist on lihtne tõlgendada: just need hoovused domineerivad kõigis ja tahavad kaotada kiriku usku, millel näib olevat mitte kusagil seista nende endi ainsa võimalusena kehtestavate voogude ees mõtlemise, ainus eluviis. —POPE BENEDICT XVI, Lähis-Ida erisünodi esimene istungjärk, 10. oktoober 2010
Kuid hetkel, kui unustame, et oleme kerjused, unustage, et Jeesus palub meilt mitte ainult õigeusku, vaid ka kuulekust, mitte ainult usku, vaid ka armastust, mitte ainult õiglust, vaid halastust, mitte ainult halastust, vaid õiglust ... siis võime ka meie endi poolt pühkida. uhkuse, oletuse, rahulolu ja pimeduse allhoovused.
Katoliiklane, kes ei ela tõepoolest ja siiralt oma tunnistatava usu järgi, ei ole tänapäeval, kui tülide ja tagakiusu tuuled nii ägedalt puhuvad, enam iseennast valdama, kuid pühitakse kaitsetult uues, maailma ähvardavas uputuses. . Ja sel ajal, kui ta ise oma varemeid ette valmistab, paljastab ta kristlase nime naeruvääristamise. - paavst PIUS XI, Divini Redemptoris “Ateistlikust kommunismist”, n. 43; 19. märts 1937
Seega on tänane evangeelium a hoiatus neile, kes on oma usus magama jäänud - nii või teisiti.
Samuti peate olema valmis, sest tunni aja pärast, mida te ei oota, tuleb Inimese Poeg ... Kes on siis ustav ja mõistlik korrapidaja, kelle peremees annab oma sulastele vastutavaks, et jagada toiduraha õigel ajal aeg? Õnnis on see sulane, kelle saabumisel leiab tema peremees. (Tänane evangeelium)
Vastus sellele Suur tormja siin valitsev ja saabuv kaos on lihtsalt võtta Issand Tema sõna juurde: uskuda Temasse nagu laps; kahetsema oma patte nagu patused, kes me oleme; ja otsida vaese kerjusena oma jõudu, et aidata meil valguses elada: „Jeesus, Taaveti poeg, halasta minu peale ... Õpetaja, ma tahan näha.” [2]Mark 10: 47, 51
Selle meenutamiseks kõik on arm. Ja kui mäletate, on ka see arm.
Kui mehed tõusid meie vastu, kas nad oleksid siis meid elusalt alla neelanud ... Siis oleksid veed meid vallutanud; torrent oleks meid üle pühkinud; meie kohal oleks siis märatsevad veed pühkinud. Kiidetud olgu Issand, kes meid ei jätnud! nende hammaste saak ... Murtud oli see lõks ja meid vabastati. Meie abi on Issanda nimel, kes on teinud taeva ja maa. (Tänane psalm)
Hoidke oma õlipurk valmis
Teenete ja tegude tõttu
Hoidmiseks piisavalt
Teie lamp põleb
Et sind väljaspool ei hoitaks
Kui Ta tuleb.
Ära ole hooletu.
—St. Teresa Avilast
SEOTUD LUGEMINE
Õhuke piir halastuse ja ketserluse vahel - III osa
Täname palvete, armastuse ja toetuse eest!
