Usun, et valdav enamus Ilmutusraamatust ei viita mitte maailma, vaid selle ajastu lõpule. Ainult paar viimast peatükki vaatavad tõesti kõige lõppu maailm, samas kui kõik muu eelnev kirjeldab enamasti “naise” ja “draakoni” lõplikku vastasseisu ning kõiki sellega kaasneva üldise mässu kõiki kohutavaid mõjusid looduses ja ühiskonnas. Mis lahutab selle lõpliku vastasseisu maailmalõpust, on rahvaste otsus - seda, mida kuuleme peamiselt selle nädala missalugemistel, kui läheneme advendi esimesele nädalale, mis on Kristuse tuleku ettevalmistus.
Viimased kaks nädalat kuulen pidevalt südames sõnu: "Nagu varas öösel." See on tunne, et maailma saabuvad sündmused, mis hakkavad paljusid meist käima üllatus, kui mitte paljud meist kodus. Peame olema „armu seisundis”, kuid mitte hirmu seisundis, sest kedagi meist võiks igal hetkel koju kutsuda. Sellega tunnen, et olen sunnitud selle õigeaegse kirjutise uuesti avaldama alates 7. detsembrist 2010 ...
WE palvetage usutunnistuses, et Jeesus ...
... tulevad taas elavate ja surnute üle kohut mõistma. —Postli usutunnistus
Kui arvestame, et Issanda päev on mitte 24-tunnine periood, kuid pikaajaline ajavahemik, kiriku “puhkepäev”, vastavalt varakirikuisade nägemusele (“tuhat aastat on nagu päev ja päev nagu tuhat aastat”), siis saame aru eelseisev maailma üldkohus, mis sisaldab kahte komponenti: elu- ja kohtuotsus surnud. Need moodustavad ühe kohtuotsuse, mis on jaotatud üle Issanda päeva.
Vaata, Issanda päev saab olema tuhat aastat. - Barnabase kiri, Kiriku isad, Ch. 15.
Ja jälle,
... see meie päev, mida piiravad tõusmine ja päikese loojumine, on selle suure päeva kujutis, millele tuhandeaastane ringrada seab oma piirid. —Laktatiivne, Kiriku isad: Jumalike instituutide VII raamat, Peatükk 14, Katoliku entsüklopeedia; www.newadvent.org
See, millele me oma maailmas praegu läheneme, on elu-...
VIGILUS
Oleme perioodil vaadates ja palvetades kui selle praeguse ajastu hämarus kustub jätkuvalt.
Jumal kaob inimese silmapiirilt ja koos Jumalalt tulev valguse tuhmumisega on inimkond kaotamas oma positsiooni, millel on üha ilmsem hävitav mõju. -Tema pühaduse paavsti Benedictus XVI kiri kõigile maailma piiskoppidele, 10. märts 2009; Katoliiklik võrgus
Siis tuleb kesköö, kui see „halastuse aeg”, milles me praegu elame, annab teed sellele, mida Jeesus Püha Faustinale kui „õigluse päeva” ilmutas.
Kirjutage see: enne kui ma tulen õiglase kohtunikuna, tulen esimesena halastuse kuningana. Enne õigluspäeva saabumist antakse inimestele taevas selline märk: kogu taevane valgus kustub ja kogu maailmas on suur pimedus. Siis nähakse taevas ristimärki ja avadest, kuhu olid löödud Päästja käed ja jalad, tulevad suured tuled, mis valgustavad maa teatud aja jooksul. See toimub veidi enne viimast päeva. -Jumalik halastus minu hinges, Jeesus Püha Faustina juurde, n. 83
Jällegi pole "viimane päev" mitte ükski päev, vaid ajavahemik, mis algab pimeduses ja mis kulmineerub elu-. Tõepoolest, me näeme Jaani apokalüptilises nägemuses justkui seda, mis näib kaks kohtuotsused, kuigi need on tegelikult üks jaotatud lõpuaegadele.
KESKÖÖ
Nagu ma olen oma siinsetes kirjutistes ja oma raamatus esitanud raamat, õpetasid apostellikud isad, et "kuue tuhande aasta" (see on loomise kuue päeva esindaja, enne kui Jumal puhkes seitsmendal päeval) saabub aeg, mil Issand mõistab rahvaste üle kohut ja puhastab kurjuse maailma, juhatades sisse “kuningriigi aegadel”. See puhastamine on osa aegade lõpul tehtud üldkohtust.
Viimaste aegade kohta käivate ennustuste tähelepanuväärsem näib olevat üks ühine eesmärk - teatada inimkonna ees ootavatest suurtest õnnetustest, kiriku võidukäigust ja maailma uuendamisest. -Katoliku entsüklopeedia, Ennustamine, www.newadvent.org
Pühakirjas leiame, et „lõpp-ajad“ annavad otsuse „elavate“ ja SIIS surnud." Ilmutusraamatus kirjeldab Püha Johannes a kohus rahvaste üle mis on langenud usust taganemisse ja mässu.
Kartke Jumalat ja andke talle au, sest tema aeg on jõudnud kohtu ette istuda ... suur Babüloon [ja] ... igaüks, kes kummardab metsalist või selle kuju või aktsepteerib selle märki otsmikul või käel ... Siis nägin taevast avanes ja seal oli valge hobune; selle sõitjat kutsuti „Ustavaks ja tõeliseks“. Ta mõistab õigust ja peab sõda õiguses ... Metsloom tabati ja sellega koos ka valeprohvet ... Ülejäänud tapeti mõõgaga, mis tuli välja hobusel ratsutava suust ... (Ilm 14: 7–10, 19:11 , 20–21)
See on kohtu otsus elu-: “metsalise” (Antikristuse) ja tema järgijate (kõigi, kes tema märgi leidsid) kohta ja see on kogu maailmas. Püha Johannes kirjeldab 19. ja 20. peatükis järgmist:esimene ülestõusmine”Ja valitseb„ tuhat aastat ”- Kiriku töö jaoks seitsmes puhkepäev. See on Õigluse päike maailmas, kui Saatan aheldatakse kuristikku. Sellest tulenev kiriku võidukäik ja maailma renoveerimine moodustavad Issanda päeva „pärastlõuna“.
VIIMANE ÕHTU
Pärast seda vabastatakse kurat kuristikust ja alustab viimast rünnakut Jumala Rahva vastu. Seejärel langeb tuli, hävitades rahvused (Gog ja Magog), kes ühinesid viimase katse hävitada kirik. See on siis, kirjutab Püha Jaan, et surnud hinnatakse aegade lõpus:
Järgmisena nägin suurt valget trooni ja seda, kes sellel istus. Maa ja taevas põgenesid tema juurest ja neile polnud kohta. Nägin surnuid, suuri ja madalaid, aujärje ees seismas ja rullid avati. Siis avati veel üks kerimine, eluraamat. Surnute üle mõisteti kohut nende tegude järgi, kirjakogudesse kirjutatu järgi. Meri loobus surnutest; siis surm ja Hades loobusid oma surnutest. Kõigi surnute üle mõisteti kohut nende tegude järgi. (Ilm 20: 11–13)
See on lõplik kohtuotsus, mis hõlmab kõiki neid, kes on maa peal elus ja kõik, kes on kunagi elanud [1]vrd. Matteuse 25: 31–46 mille järel juhatatakse sisse Uus Taevas ja Uus Maa ning Kristuse Pruut laskub Taevast alla, et valitseda igavesti koos Temaga Uue Jeruusalemma igaveses linnas, kus pole enam pisaraid, enam valu ega kurbust.
ELAMISE KOHTUOTSUS
Jesaja räägib ka elu- see jätab maa peale vaid jäänuk ellujäänutest, kes sisenevad “rahu ajastusse”. See kohtuotsus näib tulevat äkki, nagu meie Issand osutab, võrreldes seda kohtuotsusega, mis puhastas maa Noa ajal, kui elu näis jätkuvat tavapäraselt, vähemalt mõne jaoks:
… Nad sõid ja jõid, abiellusid ja abiellusid kuni päevani, mil Noa laeva sisenes, ja tuli uputus, mis hävitas nad kõik. Samamoodi nagu Loti päevil: nad sõid, joovad, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid ... (Luuka 17: 27–28)
Jeesus kirjeldab siin algus Issanda päeva, üldkohtu, mis algab elu-.
Sest te ise teate väga hästi, et Issanda päev tuleb öösel nagu varas. Kui inimesed ütlevad,
“Rahu ja turvalisus”, siis saabub neile ootamatu õnnetus nagu rasedale sünnitusvalu ja nad ei pääse. (1. Tess 5: 2–3)
Vaata, ISSAND tühjendab maa ja laseb selle raisata; ta pöörab selle tagurpidi, hajutades selle elanikud: nii võhik kui preester, sulane ja peremees, neiu kui armuke, ostja kui müüja, laenuandja kui laenuvõtja, võlausaldaja kui võlgnik ...
Sel päeval karistab Issand taevavägesid taevas ja maa kuningaid maa peal. Nad koondatakse nagu vangid auku; nad suletakse kongis ja paljude päevade pärast neid karistatakse ... Seepärast muutuvad need, kes maa peal elavad, kahvatuks ja vähesed mehed on järele jäänud. (Jesaja 24: 1–2, 21–22, 6)
Jesaja räägib mingist ajaperioodist vahel see maailma puhastamine, kui “vangid” on vangikongi aheldatud ja seejärel “paljude päevade pärast” karistatud. Jesaja kirjeldab seda perioodi mujal kui rahu ja õigluse aega maa peal ...
Ta lööb halastamatu oma suuvarrega ja tapab kurja oma huulte hingusega. Õiglus on tema vöökoht ja ustavus vöö puusadel. Siis on hunt lambaliha külaline ja leopard lamab poisi juures ... maa on täis Issanda teadmisi, kui vesi katab merd ... Sel päeval võtab Issand taas kätte oma rahva jäänuste tagasinõudmise ... Kui teie kohus saabub maa peale, õpivad maailma elanikud õiglust. (Jesaja 11: 4–11; 26: 9)
See tähendab, et mitte ainult ei karistata õelaid, vaid ka neid, kes on õigustatud, kui „tasased pärivad maa”. Ka see on osa üldkohtust, mis saab lõpliku tasu igavikus. See seab ohtu ka osa rahvaste tunnistusest evangeeliumi tõest ja väest, mis Jeesuse sõnul peab minema kõigi rahvaste kätte, "Ja siis saabub lõpp." [2]vrd. Matteuse 24:14 See tähendab, et "Jumala sõna" tõepoolest kinnitatakse [3]vrd Tarkuse kinnitamine nagu kirjutas paavst Pius X:
"Ta murrab oma vaenlaste pead", et kõik saaksid teada, "et Jumal on kogu maa kuningas", "et paganad tunneksid end olevat inimesed". Seda kõike, auväärt vennad, usume ja ootame kõigutamatu usuga. - paavst PIUS X, E Supremi, Entsüklik “Kõigi asjade taastamisest”, n. 6-7
Issand on teinud teatavaks oma pääste: rahvaste silmis on ta avaldanud oma õiglust. Ta on mäletanud oma lahkust ja ustavust Iisraeli koja suhtes. (Laul 98: 2)
Sellest säilinud jäänukist räägib ka prohvet Sakarja.
Kogu Isamaal ütleb, et kaks kolmandikku neist raiutakse ära ja hukkuvad ning üks kolmandik jäetakse alles. Ma toon ühe kolmandiku läbi tule ja viimistlen neid, kui hõbe on rafineeritud, ja katsetan neid, kui kulda proovitakse. Nad hüüavad mu nime ja ma kuulen neid. Ma ütlen: "Nad on minu rahvas" ja nad ütlevad: "Issand on minu Jumal." (Sak 13: 8–9; vrd ka Joel 3: 2–5; Is 37:31; ja 1. Saam 11: 11–15)
Püha Paulus rääkis ka sellest kohtuotsusest elu- mis langeb kokku metsalise või Antikristuse hävitamisega.
Ja siis ilmutatakse seadusetu, kelle Issand (Jeesus) tapab oma suu hingetõmbega ja muudab jõuetuks tema tuleku ilmingu kaudu ... (2. Tess 2: 8)
Tsiteerides Traditsiooni, 19. sajandi kirjanik, Fr. Charles Arminjon märgib, et see Kristuse tuleku “ilming” on mitte Tema lõplik tagasitulek hiilguses aga ajastu lõpp ja uue algus:
Püha Thomas ja Johannes John Chrysostom selgitavad sõnu quem Dominus Jesus hävitav illustratsioon adventus sui („Keda Issand Jeesus hävitab oma tuleku heledusega”) selles mõttes, et Kristus lööb Antikristuse pimestades teda heledusega, mis on otsekui tema teise tulemise märk ja märk ... Kõige autoriteetsem vaade ja see, mis näib Pühakirjaga kõige paremini kooskõlas olevat, on see, et pärast Antikristuse langemist saabub katoliku kirik taas õitsengu ja võidukäigu perioodile. -Praeguse maailma lõpp ja tulevase elu saladused, Fr. Charles Arminjon (1824-1885), lk. 56-57; Sophia Institute Press
MAGISTERIUM JA TRADITSIOON
Nende piiblilõikude mõistmine ei tulene privaatsest tõlgendamisest, vaid pärimuse häälest, eriti kiriku isadest, kes ei kõhelnud selgitama viimaste päevade sündmusi neile antud suulise ja kirjaliku traditsiooni järgi. Jällegi näeme selgelt üldist kohtuotsust elu- esineb enne “rahu ajastu”:
Kuuetuhandal aastal tuleb kogu pahandus maa pealt kaotada ja õiglus valitseb tuhat aastat; ja seal peab olema rahu ja puhkus töödest, mida maailm on juba ammu talunud. —Caecilius Firmianus Lactantius (250–317 pKr; kirikukirjanik), The Divine Institutes, 7. köide, ptk. 14
Pühakiri ütleb: "Ja Jumal puhkas seitsmendal päeval kõigist oma tegudest" ... Ja kuue päeva jooksul loodi asjad valmis; seetõttu on ilmne, et need saavad otsa kuuendal tuhandel aastal ... Aga
kui Antikristus on kõik siin ilmas hävitanud, valitseb ta kolm aastat ja kuus kuud ning istub Jeruusalemma templis; ja siis tuleb Issand taevast pilvedes ... saadab selle inimese ja temaga järele tulejärve; aga toomaks õigete jaoks kuningriigi ajad, see tähendab ülejäänud, pühitsetud seitsmendal päeval ... Need peavad toimuma kuningriigi aegadel, see tähendab seitsmendal päeval ... õigete õigel hingamispäeval.. —St. Irenaeus Lyonist, kirikuisa (140–202 pKr); Adversus Haereses, Lyon, Irenaeus, V.33.3.4, Kiriku isad, CIMA Publishing Co.
"Ja ta puhkas seitsmendal päeval." See tähendab: kui Tema Poeg tuleb ja hävitab seadusetu aja ning mõistab kohut jumalakartmatu üle ja muudab päikest, kuud ja tähti - siis ta tõesti puhkab seitsmendal päeval ... -Barnabase kiri, mille on kirjutanud teise sajandi apostellik isa
Kuid kui ta on hävitanud ülekohtu ja täitnud oma suure kohtuotsuse ning on elule tagasi kutsunud õiged, kes on elanud algusest peale, on nad seotud mehed a tuhat aastatja juhib neid kõige õigema käsuga. —Caecilius Firmianus Lactantius (250–317 pKr; kirikukirjanik), The Divine Institutes, 7. köide, ptk. 24
See nägemus kõigi Kristuses olevate asjade taastamisest on ka olnud kajasid paavstid, eriti eelmise sajandi. [4]vrd Paavstid ja koidikuajad Ühe tsiteerimiseks:
Pikka aega on võimalik, et meie paljud haavad paranevad ja kogu õiglus taastub taas lootuses taastada autoriteet; et rahu hiilgused uueneksid ja mõõgad ja käed langeksid käest ja kui kõik inimesed tunnistavad Kristuse impeeriumi ja kuuletuvad meelsasti Tema sõnale, ja iga keel tunnistab, et Issand Jeesus on Isa kirkuses. —POPE LEO XIII, Pühitsetud Püha Süda, mai 1899
Püha Irenaeus selgitab, et selle aastatuhande „hingamispäeva” ja rahuperioodi lõppeesmärk on valmistada kirik laitmatu pruut vastu võtta tema kuningas, kui ta naaseb hiilguses:
Teda [inimest] distsiplineerimise eest tegelikult eelnevalt distsiplineeritakse ning ta läheb kuningriigi aegadel edasi ja õitseb, et ta oleks võimeline võtma vastu Isa au.. —St. Irenaeus Lyonist, kirikuisa (140–202 pKr); Adversus Haereses, Irenaeus Lyonist, Bk. 5, Ch. 35, Kiriku isad, CIMA kirjastus
PÄRAST AJU
Kui kirik on saavutanud oma täieliku kasvu, on evangeelium kuulutatud maa kaugele ja seal on olnud Tarkuse kinnitamine ja ennustuste täitumine, siis saavad maailma viimased päevad läbi selle, mille kirikuisa Lactantius nimetas „teiseks ja suurimaks” või „viimaseks kohtumõistmiseks”:
... pärast kõigile asjadele puhkamist annan ma kaheksanda päeva alguse, see tähendab teise maailma alguse. - teise sajandi apostelliku isa kirjutatud Barnabase kiri (70–79 pKr)
Üks mees meie seast, nimega Johannes, üks Kristuse apostlitest, sai ja ennustas, et Kristuse järgijad elavad Jeruusalemmas tuhat aastat ning et pärast seda toimub universaalne ja lühidalt öeldes igavene ülestõusmine ja kohtumõistmine. - Püha Justin märter, Dialoog Tryphoga, Ch. 81, Kirikuisad, kristlik pärand
Pärast selle tuhande aasta möödumist, mille jooksul on pühakute ülestõusmine lõppenud ... seal toimub maailma hävitamine ja kohtuasjaga kõigi asjade süütamine: siis muudetakse meid hetkega inglite substantsiks isegi hävimatu loomusega ja nii viiakse taevasse sellesse kuningriiki.. —Tertullianus (155–240 pKr), Nikaia kirikuisa; Adversus Marcion, Ante-Nicene Fathers, Henrickson Publishers, 1995, kd. 3, lk 342-343)
KAS VAATAD?
Arvestades praeguseid murrangulisi märke maailmas - nende hulgas peamine kasvav seadusetus ja usust taganemine -, on kaos looduses, Jumalaema ilmutused, eriti Fatimas, ja sõnumid Püha Faustinale, mis näitavad, et elame piiratud aja jooksul halastusest ... me peaksime elama rohkem kui kunagi varem lootuse, ootusärevuse ja valmisoleku kohas.
Mõelge, mida Fr. Charles kirjutas üle saja aasta tagasi - ja kus me tänapäeval peame olema:
... kui uurime vaid hetkega praeguse aja märke, meie poliitilise olukorra ja revolutsioonide ähvardavaid sümptomeid, aga ka tsivilisatsiooni edenemist ja kasvavat kurjuse edenemist, mis vastavad tsivilisatsiooni edenemisele ja avastustele materiaalses osas käsu peale, ei saa me jätta nägemata patu inimese tuleku lähedust ja Kristuse ennustatud lohutuspäevi. -Praeguse maailma lõpp ja tulevase elu saladused, Fr. Charles Arminjon (1824-1885), lk. 58; Sophia Instituudi press
Seetõttu peaksime võtma Püha Pauluse sõnu tõsisemalt kui kunagi varem ...
… Teie, vennad, ei ole pimeduses, sest see päev möödub teist kui varas. Sest te kõik olete valguse lapsed ja päeva lapsed. Me ei ole öö ega pimedus. Seetõttu ärgem magagem nagu ülejäänud, vaid olgem erksad ja kained. (1. Tess 5: 4–6)
Määratud on õigluse päev, jumaliku viha päev. Inglid värisevad selle ees. Rääkige hingest sellest suurest halastusest, kui see on veel halastuse andmise aeg. Kui te nüüd vaikite, vastate sel kohutaval päeval väga paljude hingede eest. Ära karda midagi. Ole lõpuni truu. -Jumalik halastus minu hinges, Püha Faustina õnnistatud ema, n. 635
Ära karda midagi. Ole lõpuni truu. Sellega seoses pakub paavst Franciscus neid lohutavaid sõnu, mis tuletavad meile meelde, et Jumal töötab täitumise, mitte hävitamise nimel:
Seepärast, mis ootab ees Kristuse surmast ja ülestõusmisest tegelikult juba toimuva ümberkujundamise teostusena, on seega uus looming. See ei ole universumi ja kõige ümbritseva hävitamine “, vaid pigem kõige olemise, tõe ja ilu viimine. —POPE FRANCIS, 26. november, üldine vaatajaskond; Seniit
Seetõttu kirjutan selle meditatsiooni teemal Viimased kohtumõistmised, sest päev on lähemal kui siis, kui me esimest korda alustasime ...
Räägi maailmale minu halastusest; las kogu inimkond tunneb ära minu mõistetamatu halastuse. See on märk lõpuaegadest; pärast seda saabub õigluse päev. Kuni veel on aega, las nad pöörduvad Minu halastuse poole; las nad saavad kasu nende jaoks voolanud verest ja veest. -Jumalik halastus minu hinges, Jeesus Püha Faustina juurde, n. 848
SEOTUD LUGEMINE:
See on meie ministeeriumi jaoks rahaliselt alati raske aeg aastas.
Kaaluge palvemeelselt kümnist meie teenistusele.
Terviseks.
Allmärkused
| ↑1 | vrd. Matteuse 25: 31–46 |
|---|---|
| ↑2 | vrd. Matteuse 24:14 |
| ↑3 | vrd Tarkuse kinnitamine |
| ↑4 | vrd Paavstid ja koidikuajad |